Koguja

Üks tont käib mööda Eestit, rahulolematuse tont. Niimoodi parafraseerides maailma suurima mõrtsukideoloogia rajajat Karl Marxi oleks õige seda üleskutset alustada.

2011 aasta Riigikogu valimised on möödas, uus valitsuski ametis, kuid olukord riigis ikkagi endine. Võõrsõnaga kutsutakse seda stagnatsiooniks. Nii nagu Eesti rahvas oli võõrdunud avalikust võimust, nii võõrdub ta edasi ja valitsejad (Riigikogu, valitsus, ametnikud) toimetavad omasoodu, hoolimata rahvast, las need könnid köhivad. Inimesed on samuti samal lainel:minust ei olene ju midagi; ah, mis mina väike inimene- need on põhilised väljendid, mida on kuulda, kui kelleltki küsida. Ometi keeb rahulolematus pealispinna all kibedasti edasi, pruugib vaid inimestega rääkida. Meie naabrid soomlased näitasid Põlissoomlaste erakonnale toetuse andmisega, et neil on sellest jamast kõrini. Ometi ei muutu ka seal kohe midagi, kartellikad suutsid koonduda ning müüdavate vasakpoolsete-sotside abiga saavad ka valitsuse moodustatud. Iseasi, kui kaua see kirju kooslus püsib, sest rahvas ei taha ju tõesti enam Lõuna-Euroopa laiskade ja lohakate pankrotte kinni maksta. Timo Soinil oli täiesti õigus: „Ärge lüpske meie lehma, lüpske enda oma!“

Eestis on sisepoliitiliselt olukord kordades halvem. Meie rahval ei ole sisuliselt võimalik oma meelsust näidata. Uute erakondade asutamine on tehtud üliraskeks (1000 liikme piir). Olemasolevad parlamendiparteid ei erine üksteisest millegi poolest, kogu aur läheb isikliku heaolu kindlustamise peale. Vähesed opositsioonilised erakonnad on teatavate teenistuste abil kenasti nullitud. Ma pean silmas Iseseisvusparteid, Põllumeeste Kogu, Rahvaliitu, Kristlike Demokraate ning ka Eesti Rahvuslikku Liikumist, mille juhiks sai hiljuti Aivar Koitla. Viimasest võib siiski midagi tulla, kuid ebakindlust tekitab asjaolu, et miks seni ei ole midagi juhtunud. Muidugi takistab tõelist demokraatiat ka erakondade rahastamine valimistulemuste järgi riigieelarvest, mis annab suurparteidele uuteks valimisteks konkurentsieelise. Sõnades on meil demokraatia ehk rahva võim, tegelikkuses on valimissüsteemi (eeskätt ülekantav hääl) abil võim rahvalt varastatud.

või arutleda probleemide üle ühinedes meje Facebooki grupiga: http://www.facebook.com/#!/home.php?sk=group_115801825150694&ap=1

Eesti rahvas ärka, enne kui on hilja, võtkem eeskuju soomlastest!

Peatselt alustame ka programmiliste seisukohtade väljatöötamist Põlissoomlaste eeskujul ning ootame Teie kõigi aktiivset osavõttu.

Toimetus